Tahkuranna Jumalasünnitaja Uinumise kogudus

TAHKURANNA JUMALASÜNNITAJA UINUMISE KOGUDUS

Ehitamise aeg: 1872

Pühitsemine: 1872

Ajaloost: 1846-1848 vahetas Pärnumaal Tori kihelkonnas Häädemeestel 41% ja Tahkurannas 38% talurahvast luteri kiriku õigeusu kiriku vastu hoolimata sellest, et saksa mõisnikud ähvardasid vitsakaristuste ja taludest väljaajamisega. Ümbruskonna esimene õigeusu kogudus loodi Häädemeestel 1849, 1858 eraldati sellest ja Kilingi-Nõmme kogudusest 521-liikmeline Tahkuranna kogudus, mis algul toimetas teenistusi sõjaväekasarmus jt hoonetes. 1872 valmis Tahkuranna Õigeusu Vennaste Seltsi pingutuste tulemusena historitsistlik punastest tellistest ladina risti kujulise põhiplaaniga kirik koos kella- ja haritorniga (arhitekt G. Karpov). Hilisema Eesti presidendi K. Pätsi kodukiriku koguduses oli 1900 1852 in ja 1939 1371 inimest. Tahkurannast eraldus 1895 u 800-liikmeline Surju kogudus, mille palvemaja suleti 1964 peamiselt liikmete vähesuse tõttu. 1925 valminud Surju palvemaja kasutati seejärel kortermajana, allesjäänud liikmed liitusid Tahkuranna kogudusega. Tahkuranna koguduse tegevus katkes 1980 lõpul, kuid taastati 1990 algul (vahe- peal toimus mahajäetud kirikus mitu vargust). 1997-2001 pandi uus kate hoone tornidele ja parandati müüre. Kirik asub Tahkuranna külas Pärnumaal.

Jaanus Plaat

Koguduses teeninud vaimulikud:

Polistovski Vassili oli koguduse esimene preester

Tšetõrkin Mihail

Skoropostižnõi Peeter

Verhoustinski Vassili